ITSPEA blogi

 Pea 10 aastat tagasi koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium arengukava Eesti infoühiskonnale aastaks 2020. Valdav enamus välja toodud punktidest teostati ja arendatakse veel tänase päevani. Selles postituses toon välja ühe kõige enam ja ühe kõige vähem realiseerunud visioonipunkti. Kõige enam realiseerunud visioonipunkt - Eesti kui arenenud infoühiskonnaga riigi maine levitamiseks pakub Eesti esimese riigina maailmas virtuaalset residentsust neile, kes soovivad kasutada siinseid häid eteenuseid ja turvalise andmevahetuse võimalusi. See visioon realiseerus aastal 2014, kui tollane president Toomas Hendrik Ilves andis üle esimese digi-ID kaardi Briti ajakirjanikule Edward Lucasele. Tänaseks on e-residente Eestis 73 915 ja nende otsene mõju Eesti majandusele on ligi 50 miljonit eurot. Arengukavas on välja toodud, et see võiks teha Eestist IKT maailmale sarnase tähtsusega riigi, kui Šveitsi on pangandusele, aga nii see päris ei läinud. E-residentsus on saanud laia haardega kaja

Sissejuhatus Sotsiaalmeedia on inimkonna info- ja suhtluskanaleid muutnud drastiliselt: info saamiseks ei ole vaja minna poodi ajalehe järgi vaid näiteks nutitelefoni ja internetiühenduse olemasolul piisab paarist sõrmeliigutusest. Sotsiaalmeedia on ainult üks mitmetest uue meedia näidetest ja selles postituses arutame uue meedia positiivseid ja negatiivseid külgi. Uue meedia positiivne osa Uue meedia üheks kõige positiivsemaks osaks on kindlasti kiire reaalajas info levimine ja kättesaadavus, paned otsingumootorisse märksõnad, mille kohta soovid infot saada ja üldjuhul hetkega leiad kogu vajaliku, lisaks on informatsiooni üpriski lihtne ja mugav arhiveerida.  Uue meedia negatiivne osa Uue meedia üheks kõige negatiivsemaks osaks on lihtsus levitada valeinfot, kui positiivse osana olen ma välja toonud info kiire levimise, siis võib see osutuda ka negatiivseks, kuna pidev kiire info liikumine võib keeruliseks teha eristamise päris ja valeinfo vahel. Lisaks on uudisteagentuuride vahel roh

E-mail Ray Tomlinson-i poolt 1971. aastal leiutatud e-mail on endiselt väga populaarne ka tänapäeval. Ray Tomlinson lõi esimese süsteemi USA kaitseministeeriumis ja esialgu töötas email ainult nende enda võrgus(ARPAnet-is), kuid email arenes üsna kiiresti USA kaitseministeeriumist väljaspoole kui esile kerkisid e-maili teenusepakkujad ja lühikese aja jooksul sai igaüks, kellel vajalikud vahendid olid e-maile saata. Tänapäeval on raske leida inimest, kes e-maili ei kasutaks ja e-mail on populaarne veel arvatavasti aastakümneid. Kasutatud allikad: https://phrasee.co/blog/a-brief-history-of-email/ https://en.wikipedia.org/wiki/History_of_email Floppy disk Floppy disk ehk eesti keeles diskett leiutati 1969. aastal Alan Shugart-i poolt ja oli üle 20 aasta põhiliseks andmekandjaks. Alan Shugart-i poolt leiutatud floppy disk-i maht oli 79,75 kB ja suuruseks 8 tolli, aga ajapikku diskett-ide mälumahud tõusid ja kettad muutusid aina väiksemaks. 90-ndatel muutusid aina populaarsemaks CD plaadid,

1980-ndad - Apple Lisa 1979. aastal hakkas Apple välja töötama oma järgmist personaalarvutit nimega Lisa. Nimi "Lisa" tähendab ametlikult "Local Integrated Software Architecture", kuigi Apple kaaslooja Steve Jobs-i tütre nimi oli ka Lisa. Lisa tegi eriliseks graafiline liides, mille jaoks sai Apple kaaslooja Steve Jobs Xerox PARC-i külastades inspiratsiooni. Lisa tehti publikule kättesaadavaks 1983. aasta kevadel ja esimese 18 kuu jooksul müüdi neid 80 000, mis oli kaks korda rohkem, kui Apple oli plaaninud. Kasutatud allikad: https://www.mac-history.net/apple-history-2/apple-lisa/2007-10-12/apple-lisa https://en.wikipedia.org/wiki/Apple_Lisa Walter Isaacson: Steve Jobs, 2012 2000-ndad - Skype Skype on IP-kõnedel põhinev suhtlusplatvorm, mille algatajateks olid kaks skandinaavia ärimeest ja kolm Eesti arendajat. Skype hakkas populaarsust koguma aastal 2005, kui väljastati Beta 2.0 versioon ja samal aastal müüdi Skype 2.6 miljardi dollari eest eBay-le. Aastal 2011 os