ITSPEA blogi

IT professionaalil ja käsitöölisel võib mõlemal olla palju oskusi, kuid põhiline oskus, mis pilti muudab on minu arvates oskus juhtida meeskonda. IT professionaalil peaks olema erialaselt lai silmaring ja oskus edasi anda oma teadmisi teistele isikutele, kellega koos töötades on võimalik töö lõigata väiksemateks osadeks ja tekitada tööde jaotus ja teekond lõpp-produktini teha kiiremaks ja kvaliteetsemaks, kui näiteks käsitöölisel, kes on oma oskust pigem üksinda praktiseerinud.

Copyleft on meetod programmi tasuta muutmiseks ning nõudmine, et kõik programmi muudetud ja laiendatud versioonid oleksid tasuta ja tuleks välja anda samadel tingimustel.  FSF ehk Free Software Foundation töötab välja GPL litsentse, ning jagab copyleft-i alusel need nelja kategooriasse milleks on: väga tugev, tugev, nõrk ja puuduv litsents. AGPL (väga tugev) Nõuab, et kõik programmis tehtud muudatused oleksid välja toodud ja lähtekood peab olema avatud. Näited : MongoDB(kuni 2018) GPL (tugev) Programmis saab kõike muuta, kuid litsentsi enda muutmine on keelatud. Näited : Git GNU LGPL (nõrk) Väljatoodud litsentsidest kõige nõrgem. Tööd võib vabalt kopeerida ja edasi jagada ehk piirangud algse versiooni muutmise ja levitamise juures puuduvad. Näited : LibreOffice, VLC FDL (puuduv litsents) Koodi võib kasutada ärivarana, materjale on lubatud muuta ja levitada. Näited : ASP.NET, Wikipedia Kasutatud allikad: https://www.gnu.org/copyleft/ https://www.gnu.org/licenses/gpl-3.0.html

 Valisin 7. käsu ehk Help keep flame wars under control Flame on videomängudes üsna populaarne probleem ja kuna olen regulaarne League of Legends-i ja CS:GO mängija, siis puutun sellega üsna igapäevaselt kokku. Üsna sageli juhtub olukordi, kus kellelgi on videomängus halb päev ja siis keegi ütleb talle halvasti, mis ärritab esimest asjaosalist veelgi rohkem ja ka tema hakkab teistele halvasti ütlema. Ise üritan oma toxicity-t hoida kontrolli all, aga vahepeal võib ka minu poolt natukene flame-mist välja tulla. Lisaks administreerin ka paari suurt Eesti Discord-i serverit, kus ühes on näiteks üle 6000 liikme ja kasutajaskond on üsna noor ja seal tuleb flame-mist suhteliselt igapäevaselt ette ja pean seal rahvast korrale kutsuma kas siis hoiatuste või välja viskamisega. Flame on praeguses Interneti ühiskonnas päris suur probleem ja seda kontrolli all hoida on üpriski keeruline. Kasutatud allikad: https://guides.rasmussen.edu/digitalfluency/digital3

 Pea 10 aastat tagasi koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium arengukava Eesti infoühiskonnale aastaks 2020. Valdav enamus välja toodud punktidest teostati ja arendatakse veel tänase päevani. Selles postituses toon välja ühe kõige enam ja ühe kõige vähem realiseerunud visioonipunkti. Kõige enam realiseerunud visioonipunkt - Eesti kui arenenud infoühiskonnaga riigi maine levitamiseks pakub Eesti esimese riigina maailmas virtuaalset residentsust neile, kes soovivad kasutada siinseid häid eteenuseid ja turvalise andmevahetuse võimalusi. See visioon realiseerus aastal 2014, kui tollane president Toomas Hendrik Ilves andis üle esimese digi-ID kaardi Briti ajakirjanikule Edward Lucasele. Tänaseks on e-residente Eestis 73 915 ja nende otsene mõju Eesti majandusele on ligi 50 miljonit eurot. Arengukavas on välja toodud, et see võiks teha Eestist IKT maailmale sarnase tähtsusega riigi, kui Šveitsi on pangandusele, aga nii see päris ei läinud. E-residentsus on saanud laia haardega kaja

Sissejuhatus Sotsiaalmeedia on inimkonna info- ja suhtluskanaleid muutnud drastiliselt: info saamiseks ei ole vaja minna poodi ajalehe järgi vaid näiteks nutitelefoni ja internetiühenduse olemasolul piisab paarist sõrmeliigutusest. Sotsiaalmeedia on ainult üks mitmetest uue meedia näidetest ja selles postituses arutame uue meedia positiivseid ja negatiivseid külgi. Uue meedia positiivne osa Uue meedia üheks kõige positiivsemaks osaks on kindlasti kiire reaalajas info levimine ja kättesaadavus, paned otsingumootorisse märksõnad, mille kohta soovid infot saada ja üldjuhul hetkega leiad kogu vajaliku, lisaks on informatsiooni üpriski lihtne ja mugav arhiveerida.  Uue meedia negatiivne osa Uue meedia üheks kõige negatiivsemaks osaks on lihtsus levitada valeinfot, kui positiivse osana olen ma välja toonud info kiire levimise, siis võib see osutuda ka negatiivseks, kuna pidev kiire info liikumine võib keeruliseks teha eristamise päris ja valeinfo vahel. Lisaks on uudisteagentuuride vahel roh

E-mail Ray Tomlinson-i poolt 1971. aastal leiutatud e-mail on endiselt väga populaarne ka tänapäeval. Ray Tomlinson lõi esimese süsteemi USA kaitseministeeriumis ja esialgu töötas email ainult nende enda võrgus(ARPAnet-is), kuid email arenes üsna kiiresti USA kaitseministeeriumist väljaspoole kui esile kerkisid e-maili teenusepakkujad ja lühikese aja jooksul sai igaüks, kellel vajalikud vahendid olid e-maile saata. Tänapäeval on raske leida inimest, kes e-maili ei kasutaks ja e-mail on populaarne veel arvatavasti aastakümneid. Kasutatud allikad: https://phrasee.co/blog/a-brief-history-of-email/ https://en.wikipedia.org/wiki/History_of_email Floppy disk Floppy disk ehk eesti keeles diskett leiutati 1969. aastal Alan Shugart-i poolt ja oli üle 20 aasta põhiliseks andmekandjaks. Alan Shugart-i poolt leiutatud floppy disk-i maht oli 79,75 kB ja suuruseks 8 tolli, aga ajapikku diskett-ide mälumahud tõusid ja kettad muutusid aina väiksemaks. 90-ndatel muutusid aina populaarsemaks CD plaadid,