Info- ja võrguühiskond
Pea 10 aastat tagasi koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium arengukava Eesti infoühiskonnale aastaks 2020. Valdav enamus välja toodud punktidest teostati ja arendatakse veel tänase päevani. Selles postituses toon välja ühe kõige enam ja ühe kõige vähem realiseerunud visioonipunkti. Kõige enam realiseerunud visioonipunkt - Eesti kui arenenud infoühiskonnaga riigi maine levitamiseks pakub Eesti esimese riigina maailmas virtuaalset residentsust neile, kes soovivad kasutada siinseid häid eteenuseid ja turvalise andmevahetuse võimalusi. See visioon realiseerus aastal 2014, kui tollane president Toomas Hendrik Ilves andis üle esimese digi-ID kaardi Briti ajakirjanikule Edward Lucasele. Tänaseks on e-residente Eestis 73 915 ja nende otsene mõju Eesti majandusele on ligi 50 miljonit eurot. Arengukavas on välja toodud, et see võiks teha Eestist IKT maailmale sarnase tähtsusega riigi, kui Šveitsi on pangandusele, aga nii see päris ei läinud. E-residentsus on saanud laia haardega ...