Copyleft

Copyleft on meetod programmi tasuta muutmiseks ning nõudmine, et kõik programmi muudetud ja laiendatud versioonid oleksid tasuta ja tuleks välja anda samadel tingimustel. 

FSF ehk Free Software Foundation töötab välja GPL litsentse, ning jagab copyleft-i alusel need nelja kategooriasse milleks on: väga tugev, tugev, nõrk ja puuduv litsents.

AGPL(väga tugev)
Nõuab, et kõik programmis tehtud muudatused oleksid välja toodud ja lähtekood peab olema avatud.

Näited: MongoDB(kuni 2018)

GPL(tugev)
Programmis saab kõike muuta, kuid litsentsi enda muutmine on keelatud.

Näited: Git

GNU LGPL(nõrk)
Väljatoodud litsentsidest kõige nõrgem. Tööd võib vabalt kopeerida ja edasi jagada ehk piirangud algse versiooni muutmise ja levitamise juures puuduvad.

Näited: LibreOffice, VLC

FDL(puuduv litsents)
Koodi võib kasutada ärivarana, materjale on lubatud muuta ja levitada.

Näited: ASP.NET, Wikipedia


Kasutatud allikad:
https://www.gnu.org/copyleft/
https://www.gnu.org/licenses/gpl-3.0.html

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Võrgusuhtluse eripärad

 Valisin 7. käsu ehk Help keep flame wars under control Flame on videomängudes üsna populaarne probleem ja kuna olen regulaarne League of Legends-i ja CS:GO mängija, siis puutun sellega üsna igapäevaselt kokku. Üsna sageli juhtub olukordi, kus kellelgi on videomängus halb päev ja siis keegi ütleb talle halvasti, mis ärritab esimest asjaosalist veelgi rohkem ja ka tema hakkab teistele halvasti ütlema. Ise üritan oma toxicity-t hoida kontrolli all, aga vahepeal võib ka minu poolt natukene flame-mist välja tulla. Lisaks administreerin ka paari suurt Eesti Discord-i serverit, kus ühes on näiteks üle 6000 liikme ja kasutajaskond on üsna noor ja seal tuleb flame-mist suhteliselt igapäevaselt ette ja pean seal rahvast korrale kutsuma kas siis hoiatuste või välja viskamisega. Flame on praeguses Interneti ühiskonnas päris suur probleem ja seda kontrolli all hoida on üpriski keeruline. Kasutatud allikad: https://guides.rasmussen.edu/digitalfluency/digital3
Lisateave

Info- ja võrguühiskond

 Pea 10 aastat tagasi koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium arengukava Eesti infoühiskonnale aastaks 2020. Valdav enamus välja toodud punktidest teostati ja arendatakse veel tänase päevani. Selles postituses toon välja ühe kõige enam ja ühe kõige vähem realiseerunud visioonipunkti. Kõige enam realiseerunud visioonipunkt - Eesti kui arenenud infoühiskonnaga riigi maine levitamiseks pakub Eesti esimese riigina maailmas virtuaalset residentsust neile, kes soovivad kasutada siinseid häid eteenuseid ja turvalise andmevahetuse võimalusi. See visioon realiseerus aastal 2014, kui tollane president Toomas Hendrik Ilves andis üle esimese digi-ID kaardi Briti ajakirjanikule Edward Lucasele. Tänaseks on e-residente Eestis 73 915 ja nende otsene mõju Eesti majandusele on ligi 50 miljonit eurot. Arengukavas on välja toodud, et see võiks teha Eestist IKT maailmale sarnase tähtsusega riigi, kui Šveitsi on pangandusele, aga nii see päris ei läinud. E-residentsus on saanud laia haardega kaja
Lisateave

IT proff

IT professionaalil ja käsitöölisel võib mõlemal olla palju oskusi, kuid põhiline oskus, mis pilti muudab on minu arvates oskus juhtida meeskonda. IT professionaalil peaks olema erialaselt lai silmaring ja oskus edasi anda oma teadmisi teistele isikutele, kellega koos töötades on võimalik töö lõigata väiksemateks osadeks ja tekitada tööde jaotus ja teekond lõpp-produktini teha kiiremaks ja kvaliteetsemaks, kui näiteks käsitöölisel, kes on oma oskust pigem üksinda praktiseerinud.
Lisateave